Mulkide Selts (MS) asutati Tallinnas 5.05.1934.a. Ohvitseride Keskkogu ruumides.

Osavõtjaid oli üle 400 inimese sealhulgas riigivanem K.Päts, kaitsevägede ülemjuhataja J.Laidoner ja Tallinna linnapea kindral J.Soots.

Põhikirja sõnastasid J.Soots, A. Eckbaum, H.Perna, A.Asu, H.Kink, L.Nigol, A.Laos, E.Treufeldt, A.Joasalu. MS registreeriti 9.10.1934.a (nr.4463). Seltsi eesmärk on koondada oma liikmeiks Halliste ,Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkondade mulgi päritoluga eesti soost liikmeid üle ilma, kelle esiisad on 1860. aastast seisnud nende kihelkondade valdade nimekirjas.
MS eesmärgid on tutvustada mulkide ajalugu, säilitada mulkide keelepruuki ja murret, kirjastada ajaloolist ja tänapäeva Mulgimaad tutvustavaid kirjutisi, tõsta ja hoida mulkide mainet Eestimaal ning levitada mulgi kultuuri, aidata kaasa Mulgimaa majanduse ja kultuuri arengule, edendada eestlaste rahvuslikke üritusi. Mulkide Selts Tallinnas suleti 06.08.1940 seoses NL okupatsiooniga.
MS taastati esialgu Kanadas, Torontos 1977.a. ja 1990.a.04.märts Viljandis. Tänapäeval ühendab MS Viljandi, Tartu ja Pärnu kogukonda ning Toronto ja Tallinna Mulkide Seltsi.

MS viib läbi igal aastal kultuuri– ja kihelkonnapäevi. Annab alates 1936.a välja  Mulkide Almanakki. “Kes sis muu mulkest piass kirjuteme kui mitte mulgid esi?” Nii kirjutas Mulkide Almanaki toimetaja L. Kahkra. Tänapäeval on almanakki toimetanud  E.Nobel, E.Vääri, kujundas S. Väljal . 2004. aastal anti välja mulgikeelne lugemik “Mulgi keelen ja meelen”. koostanud S.Väljal, L. Eelmäe, toimetaja E. Vääri. 2003. a.hakkas ilmuma ajaleht “Mulke  Sõna”. MS on 242. liiget. MS vanemad: J.Soots, Ü.Ruubel, K.Ilmet.

Auliikmed: J.Vihma, Ü.Ruubel , P.Juttus , E.-E.Neiman, E.-E.Kungla , K.Laanemets , E.Rändvee, J.Vares, S. Väljal, A. Sõber, L.Pärnits, K.Ilmet, E.Vääri , A. Kullama, E.-J. Laarmann, E.Pehap, L.Raag, L.Weidebaum, M.Meltsas, L.Eelmäe , H.Sooaru, H.Salumets, E.Kirsipuu, A.Ritso , M.Loit, A. Kiviaed, T. Rahula,  H.Lehesmets, P.LehesmetsR.Murd, E.Kard.